1. november 2016

ARVAMUS: Kuidas muuta Eesti meistrivõistlused paremaks ja vaatemängulisemaks

Eesti meistrivõistlused on viimaste aastate jooksul toimunud pidevalt ühtemoodi. Detsembri keskel toimuvad lühiraja meistrivõistlused ning juunikuus jagatakse medaleid pikas basseinis. Kuid võistluste formaat hakkab ajale jalgu jääma ning on aeg liikuda edasi ja muuta riigi meistrivõistlused kvaliteetsemaks.

Alustame algusest. Tänavu toimuvad lühiraja meistrivõistlused detsembris, mille alad ujutakse otsefinaalidena. Kavas on 16 individuaalset distantsi ja neli teateujumist. Kuidas me siis saaksime Eesti meistrivõistlusi paremaks muuta ja miks?

Euroopa tippriigid ujumises kasutavad järgnevat süsteemi - hommikul toimuvad eelujumised ja õhtul finaalid. Niimoodi peaksime talitama ka meie. Hetkel toimuvad võistlused ühe vurriga ning alade väärtus seeläbi langeb. Eelujumiste ajal saaksid meie tipud töötada pisikeste detailide kallal, et finaaliks olla enda parimas vormis. Samuti loob finaalide süsteem olukorra, kus noored ujujad vaatavad ässadele alt ülesse ning soovivad ühel päeval koos nendega finaalis madistada. 

Hetkel on iga-aasta Eesti meistrivõistlustel tekkinud olukord kus vaadatakse kõige tugevam ehk esimene vahetus ära ning pärast seda tuleb pealtvaatajatel oodata 30-60 minutit kui toimub järgmine kõige tugevama vahetusega ujumine. Nõrgemad vahetused ei tekita lihtsalt seda vajalikku emotsiooni. Juhul kui meistrivõistlustel rakendataks finaalide süsteemi, siis sellist olukorda ei tekiks. Kõik ujumised oleksid põnevad ning kaasahaaravad, mis loovad võistlustel suurepärase atmosfääri ja annavad ujujatele selle lisakäigu, et veelgi paremini esineda. Eelujumiste põhjal saaks jagada ära noorte- ja juunioride meistrivõistluste medalid ning õhtustesse finaalidesse pääseb vabariigi 8 kõige kiiremat ujujat. 

Säästurežiimil riigi meistrivõistlused

Praegu on lühiraja meistrivõistlused pressitud nelja osa sisse. Eesti Ujumisliit on korraldanud riigi meistrivõistlusi, mis peaks olema ujumisvõistluste prioriteet number 1, kahjuks säästurežiimil. Sellel on olnud ka juba omad tagajärjed. Suvistel Eesti meistrivõistlustel ei näinud Ujumisliit vajalikuks muretseda Kalev Spa ujulasse tribüünid vaid hoopis kehvad ja ebamugavad pingid, mille tõttu üks teenekas ujumistreener murdis ka käeluu. Ja ohtlikke olukordi oli veelgi, kus õnnetus oli nurga taga juba ootamas. Me peaksime Eesti lühiraja meistrivõistlused pidama kas 6 või 8 osaga aga mitte neljaga. Soomlaste lühiraja meistrivõistlused on viimastel aastatel kestnud lausa viis päeva, ka nemad kasutavad eelujumisi ja finaale. Kahjuks eestlaste alaliit, ei taha raha välja käia veerendi arvelt. Aasta kõige tähtsama ujumisvõistluse jaoks vabariigis pressitakse kõik alad minimaalse arvu võistlusosade sisse.

Euroopa lühiraja meistrivõistlustel ja lühiraja MM-il on alati aastate möödudes muudetud alade järjekorda. Nüüd toimuvatel Eesti lühiraja meistrivõistlustel on ajakava jäetud samaks nagu see oli eelmine aasta. Eesti tippujujad kes on väga head mitmel erineval distantsil peavad tihtipeale ühe ala loovutama, sest kaks põhidistantsi toimuvad teineteise järel. Jah, vahel tulebki loovutada üks ala teise heaks, aga alade järjekord peaks olema pidevalt uuenduses, et hoida ka võistlust värskendana. Taaskord üks ämber kuhu tänavu Ujumisliit astus. Tulles tagasi selle juurde, et kasutada eelujumisi ja finaale, siis see annab eelduse ka tuua rohkem sponsoreid ala juurde. Kui ühes võistlusosas stardivad vaid vabariigi parimad ujujad, siis see loob palju reklaamipinda ning ka publiku huvi oleks palju suurem. 

Välismaalased kutsuda Eesti võistlema

Paljude Euroopa riikide ujumisliidud lubavad kodustel meistrivõistlustel startida ka välismaalastel. Parim näide on meie lõunanaabrid lätlased, kes samuti kasutavad eelujumised ja finaal süsteemi. Nad kutsuvad välismaalasi võistlema, et võistluste tase seeläbi tõuseks. Finaalujumisse pääseb maksimaalselt neli välismaalast ja ülejäänud on lätlased. Samuti maksavad nad alavõitjale ka rahalist preemiat, mis motiveerib ujujatel tulema võistlema. 

Kahjuks Eestisse välismaalasi kutsuda ei saa, sest meil puudub selleks korralik tribüüniga ujula. Oleks lihtsalt häbiväärne näidata, et me pole aastal 2016 suutnud ikka veel ehitada korraliku võistlusbasseini. Aga ka meie koduste tippudega on võimalus võistlused pidada kõrgetasemeliselt. Selleks on aga vaja süsteemi muutust ning on vaja stagnatsioonist välja tulla. 

Tähtis on, et Eesti ujumine leiaks kodustel võistlustel uusi väljundeid. Viimane neli aastat on olnud paigal tammumine, kas nüüd on aeg muutusteks? Kui Ujumisliit tahab korraldada väärikaid riigi meistrivõistlusi, siis tuleb sellesse ka panustada, mitte seista käed laiali ja siis anda meediasse ümmarguseid vastuseid, et miks meie (tipp)ujumine ei arene. Areneb, kui selle nimel piisavalt kulisside taga tööd teha!

PÜSIGE LAINEL!