31. juuli 2016

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel läbiaegade

Pekingi olümpiamängudel osalenud
tükike Eesti ujumiskoondisest
Eesti taasiseseisvus 1991 aastal ning enne seda osalesid meie ujujad olümpiamängudel Nõukogude Liidu lipu all. Alates Barcelona olümpiamängudest 1992 aastast on Eesti ujujad väärikalt esindanud sinimustvalget lippu. Viimase kuue olümpiaga on maailma suurimal spordivõistlusel käinud 17 erinevat ujujat ning tänavu lisanduvad sinna nimekirja Martin Allikvee ja Maria Romanjuk. 

Kuna olümpiamängud saavad avapaugu juba 5. augustil, siis toon Teieni alates Eesti taasiseseisvumisest kõikide olümpiamängude paremad palad. Meenutame kes on esindanud Eestit selle suurel spordipeol ehk olümpiamängudel.

1992 Barcelona

Pärast Eesti taasiseseisvumist toimus esimene olümpia Hispaanias Barcelonas. Toona esindas Eesti ujumiskoondist neli meest: Indrek Sei, Ilmar Ojase, Marko Pachel, Aldo Suurväli. Üldpildis läks meestel väga hästi. Kõige "kehvema" koha ujus välja Sei kes saavutas 100 m vabaltujumises 32. koha. Väga lähedal poolfinaalkohale oli Pachel, kes 100 m rinnuliujumises jäi vaid 17 sajandiku kaugusele poolfinaalist. Lõppkohaks Pachelil kõrge 19. koht. 

1992 aasta olümpaujujad ja treener Tiit-Urmas Reiter
Parim koht sel olümpial saavutati 4x100 m kombineeritud teateujumises. Välja ujuti 15. koht ning finaali ehk kaheksa parema hulka oleks viinud 3 sekundit kiirem aeg. Samuti tasub sel olümpial eraldi märkida ka Ilmar Ojase suurepärast ujumist 100 m seliliujumises. Ojase läbis distantsi ajaga 57.08, mis andis talle 20. koha. Edasipääsust poolfinaali jäi eestlast lahutama 28 sajandikku. 

1996 Atlanta

Neli aastat pärast Barcelona olümpiamänge siirdus maailma suurim spordipidu USA-sse ning täpsemalt Atlantasse. Nendel mängudel on seni olnud taasiseseisvunud Eesti kõige väiksem ujumiskoondis. Sinimustvalget lippu hoidis kõrgel ainult Indrek Sei. 100 m vabaltujumises saavutas ta taas 32. koha. Enda teisel alal, 50 m vabaltujumises, pälvis Sei 26. koha. Neli aastat varem  oli ta 50 m kroolisprindis saavutanud 31. koha.

2000 Sydney

Jana Kolukanova
Uuel millenniumil võisteldi Austraalias Sydneys. Seekord saatis Eesti võistlustulle neli ujujat. Esmakordselt oli taasiseseisvunud Eesti olümpiakoondises kaks naisujujat. Ühe elu parima võistluse tegi seal Jana Kolukanova. Ta jäi 50 m vabaltujumises jagama 16.-18. kohta, mis tähendas, et tuleb ümberujumine kolme naise vahel ning vaid üks neist pääseb ujuma olümpiamängude poolfinaali. Ümberujumises eestlanna konkurentidele armu ei andnud ning napsas endale viimasena poolfinaalkoha. Juba suure saavutusega hakkama saanud Kolukanova pälvis lõpuks 16. koha. See on olnud ka taasiseseisvunud Eesti ujujate parim koht olümpiamängude ajaloos. 

Enda kolmandatele olümpiamängudele sõitis Indrek Sei. Tema parimaks kohaks jäi 29. koht meeste 50 m vabaltujumises. Lisaks mahtusid koondisesse veel Elina Partõka kelle parim tulemus sündis 100 m vabaltujumises kus ta pälvis 29. koha. Samuti oli koondises Raiko Pachel, kelle vend Marko osales 1992 aasta männgudel. Noorem vend Raiko ujus enda parima tulemuse 100 m rinnuliujumises kus ta saavutas 32. koha.

2004 Ateena

Triin Aljand Ateena olümpial
Pärast 12 aastat saabusid olümpiamängud taas Euroopasse ning sihtkohaks oli Ateena kus toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud aastal 1896. Ateena olümpiaujulas hüppas basseini kuus Eesti ujujat kellest neli olid naissoost. Eestlaste parima koha saavutas pikamaaujuja Jelena Petrova, kes 800 m vabaltujumises pälvis 23. koha. Enda esimesel olümpial osales ka Eesti üks kõigi aegade edukaim ujuja Triin Aljand, kes enda olümpiadebüüdil saavutas 50 m vabaltujumises 26. koha. 

Meestest tegi parima soorituse Aleksander Baldin, kes meeste 200 m rinnuliujumises ujus välja 32. tulemuse. Veel kuulusid 2004 aastal olümpiakoondisesse Danil Haustov, Jana Kolukanova ja Elina Partõka

2008 Peking

Hiinas Pekingis osales Eesti kõigi aegade suurim ujumiskoondis. Suuresti ka tänu sellele, et toona pääses mängudele ka B-normatiiviga. Kuigi basseinis räägiti, siis vaid Michael Phelpsi kaheksast kuldmedalist, siis võistlemas oli ka 9-liikmeline Eesti koondis. Kusjuures vaid kaks ujujat ujusid enam kui ühe ala nendel mängudel. Napilt jäi poolfinaalist välja Triin Aljand, kes 50 m vabaltujumises saavutas 21. koha. Poolfinaali oleks viinud 22 sajandikku kiirem tulemus. 

Miko Mälberg Pekingi olümpial
Pekingis püstitati ka seni kehtiv Eesti rekord meeste 50 m vabaltujumises. Miko Mälberg läbis ühe basseinipikkuse tulemusega 22.37 ning on senimaani Eesti läbiaegade kõige kiirem ujuja vees. Eesti rekordiline tulemus andis Mälbergile kõrge 25. koha. Unistusest ehk ujuda poolfinaalist jäi puudu 20 sajandikku. Samuti ujuti nendel võistlustel Eesti rekord naiste 200 m vabaltujumises, mis andis tubli 28. koha Elina Partõkale.

Veel aktiivsetest ujujatest debüteerisid Pekingis Martin Liivamägi ja Martti Aljand. Lisaks kuulusid koondisesse järgmised ujujad: Vladimir Sidorkin, Anna-Liisa Põld, Danil Haustov ja Andres Olvik.

2012 London 

Martin Liivamägi Londoni olümpial
Kui Pekingis hüppas vette 9 eestlast, siis neli aastat tagasi tõmbus see number vaid kahe peale. Enda kolmandale olümpiale pääses Triin Aljand ning enda teisele Martin Liivamägi. Ülimalt napilt jäid ukse taha nii Jane Trepp kui ka Martti Aljand. Taaskord oli Triin Aljand lähedal poolfinaalile kuid taas jäi natuke puudu. 50 m vabaltujumises saavutatud 19. koht on Aljandi karjääri parim aga poolfinaalist jäi teda lahutama vaid VIIS sajandikku. Teise eestlasena Londonisse pääsenud Liivamägi tegi samuti head ujumised. Ta saavutas 200 m kompleksujumises 25. koha ning 100 m rinnuliujumises 29. koha. Igati väärikas sinimustvalge esindamine Liivamägi poolt, aga 200 m kompleksujumises jäi edasipääs poolfinaali vähem kui sekundi kaugusele, mis jäi meest ennast kripeldama. 

2016 Rio de Janeiro

Esmakordselt on olümpiamängud jõudnud Lõuna-Ameerikasse. Üle 6 miljoni elanikuga Rio de Janeiro võõrustab maailma suurimat spordipidu. Eesti ujujatest pääsesid võistlema Martin Allikvee ja Maria Romanjuk. Kahjuks peab tõdema, et esmakordselt ei pääsenud ükski Eesti ujuja võistlema A-normatiivi alusel vaid hoopis kvoodialusel. 

Martin Allikvee ja Maria Romanjuk
Nii Allikvee kui ka Romanjuk võistlevad vaid ühel alal. Allikveel on 200 m rinnuliujumises vastas 38 meest. 30 hulka pääsemine on väga raske. Kindlasti oleks suur kordaminek uus Eesti rekord, sest praegu kehtiv 2.12.80 on väga heast klassist ning kui Allikvee peaks Rios õnnestuma, siis tema töö on tehtud. Romanjukil on 100 m rinnuliujumises vastas 42 kiiret naist. Kindlalt peaks ta alistama vähemalt 9 naist, kes said samuti olümpiale kvoodialusel. Lisaks eelmise aasta Eesti rekord 1.09.49 vajab samuti ületamist ning kus mujal oleks õige koht selle ületamiseks kui olümpiamängudel. Seega koht esimese 30 naise hulgas ei ole utoopia vaid reaalne võimalus. Kuid kuidas neil tegelikult läheb, see selgub 7. ja 9. augustil.
meest.

BOONUS: Lisaks ülalmainitud ujujatele on Eestit esindanud olümpiamängudel veel kaks ujujat. Need olid vennad Egon ja Boris Roolaid. Nad said esindada sinimustvalget 1936 aasta olümpiamängudel, mis toimusid Berliinis. Egon Roolaid jäi 100 m vabaltujumises jagama 20.-21. kohta ning Boris Roolaid pälvis 100 m seliliujumises 29. koha. Vennad Roolaiud olid esimesed Eesti ujujad, kes esindasid sinimustvalget olümpiamängudel. 

PÜSIGE LAINEL!