20. mai 2018

Ujumisliit astus ämbrisse enda seatud reeglitega ning tegi vastuolulise otsuse

Viimastel päevadel on Eesti ujumistreenerite seas saanud palju tähelepanu hiljutine Eesti Ujumisliidu juhatuse otsus, mis läheb konkreetselt vastuollu nende enda seatud reeglitega. 

Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti lühiraja meistrivõistlustel juhtus intsident kus üks Tartu Ujumisklubi (TUK) ujuja startis ühel alal kahel korral.

Mis juhtus? Laura-Liis Valdmaa startis 4x50 meetri kombineeritud teateujumises nii täiskasvanute võistkonnas kui ka noorte võistkonnas (ujuja kuulus noorte vanuseklassi). Seega tekkis olukord kus üks ujuja startis ühel ja samal distantsil kahel korral. Segadust ujumisvõhikule tekitab olukord, et tegemist oli kahe erineva võistkonnaga, kuid noorte vanuseklassi tulemused lähevad arvesse ka täiskasvanute seas ning seetõttu läheb see otseselt vastuollu nii Ujumisliidu enda kui ka Rahvusvahelise Ujumisliidu reeglitega. Võistluste ajal diskvalifitseeris rahvusvahelise kategooria referii TUKi võistkonna reeglite rikkumise tõttu.

9. mail toimunud Eesti Ujumisliidu juhatuse koosolekul otsustas juhatus, aga diskvalifitseerimise tühistada Tartu Ujumisklubi palvel, mis on ilmselgelt kõikide reeglitega vastuolus. FINA reegel SW 10.13 ütleb: "Iga teatevõistkonna liige võib startida alal vaid ühe korra." Eesti Ujumisliidu üldjuhendi paragrahv 8.6 ütleb: "Ujujat saab üles anda alale ühekordselt, k.a. teateujumised." 

Miks Karol Kovaneni juhitav Eesti Ujumisliit ämbrisse astus? Esmalt on mustvalgelt kirjas, et ujuja ei saa startida ühel distantsil kaks korda. Oleks antud teateujumises olnud mõlemad TUKi võistkonnad ühes vahetuses, siis ei oleks saanud ujuja kahel korral startida. Ujumisliidu juhatuse otsus loob pretsedendi kus ujuja X, kes kuulub noorte/juunioride vanuseklassi saab ujuda näiteks 50 meetrit vabalt kahel korral ning võita ka kaks medalit. Teateujumine ei ole mingi eraldi ujumisliik, vaid täiesti võrdne individuaalsete distantside reeglitega, ainuke suurim erinevus osalejate arv klubi eest.

Aga olukord läheb veelgi huvitavamaks. Tartu Ujumisklubi treenerite Janno Jürgensoni ja Mihhail Krupnini vedamisel on nad Ujumisliitu ähvardanud ka kohtuga kui nende klubi teatevõistkonna tulemused ei ennistata. Sirget selgroogu antud olukorras Ujumisliit näidata ei suutnud ning nüüd on saadud paljude treenerite pahameel kuna rikutakse alaliidu enda poolt kirja pandud reeglit. 

Kui Ujumisliidu otsus jääb jõusse, siis on Eesti ujumises ees ootamas imelikud ajad. Suvistel Eesti meistrivõistlustel kuu aja pärast võib noorte/juunioride vanuseklassi kuuluv ujuja startida individuaalselt näiteks kahel korral ning võita ka kaks medalit (näiteks kuld ja hõbe). Juhul kui see ujuja diskvalifitseeritakse (mis on õige tegu kuna ujuja stardib ühel alal kaks korda), siis on võimalik otsus edasi kaevata Ujumisliitu ning nõuda tulemuse ennistamist nagu seda tehti praegu Tartu Ujumisklubi teatevõistkonna puhul.

PÜSIGE LAINEL!