6. jaanuar 2017

3 suurepärast medalivõitu eestlaste esituses tiitlivõistlustel

2012 EM-i 50m liblikujumise esikolmik
Pääsemine tiitlivõistlustel poolfinaali on suurepärane, pääsemine tiitlivõistlustel finaali on fantastiline, saavutada tiitlivõistlustel poodiumikoht on aga erakordne saavutus. Vaid käputäis eestlasi on astunud tiitlivõistlustel poodiumile. 

Individuaalselt kuldmedalini veel ükski eestlane tiitlivõistlustel küündinud ei ole, aga see eest on tehtud suurepäraseid ujumisi ning tihtipeale maitseb iga poodiumikoht meie väikesele rahvale kuldmedalina. Toon Teieni 3 suurepärast medalivõitu eestlaste esituses tiitlivõistlustel. 

Triin Aljand - Pikaraja EM-i hõbemedal 50 m liblikujumises

Aastal 2012 sai Triin Aljandist esimene ja seni ainus ujuja kes taasiseseisvunud Eestis võitnud pikaraja Euroopa meistrivõistlustel medali. Ungaris Debrecenis toimunud EM-il murdis Aljand ennast 50 m liblikujumises finaali, kus uue Eesti rekordiga 25.92 pälvis ta hõbemedali. Kuldmedali nimel käis kõva heitlus praegu sel distantsil maailmarekordit hoidva Sarah Sjöstromiga kellele eestlanna kaotas finišis vaid 28 sajandikuga. Aljandi jaoks oli tegu äärmiselt eduka võistlusega, sest 50 m vabaltujumises saavutas ta uue Eesti rekordiga 25.01 neljanda koha jäädes medalist vaid 8 sajandiku kaugusele. Aasta lõpus krooniti Aljand ka Eesti parimaks naissportlaseks ning seda teist aastat järjest.

Kaire Indrikson - Pikaraja EM-i pronksmedal 100 m seliliujumises

Kaire Indrikson
1977 aastal sai Kaire Indriksonist esimene Eesti naisujuja, kes individuaalselt võitnud Euroopa meistrivõistlustel medali. Selle saavutuseni jõudis ta Rootsis toimunud EM-il kui 100 m seliliujumises sai ta kaela pronksmedali ajaga 1.05,25. Kusjuures lõpetas Indrikson toona hooaja olles maailma edetabelis 8. kohal. Saavutuse teeb veelgi märkmisväärsemaks asjaolu, et toona oli Indrikson vaid 16-aastane. Võite vaid ette kujutuda, milline sensatsioon oleks kui praegu võidaks 16-aastane eestlane tiitlivõistlustel medali. Lisaks pronksmedalile saavutas Indrikson samal võistlusel veel hõbemedali Nõukogude Liidu koondisega tulles 4x100 m kombineeritud teateujumises hõbemedalile. Aasta lõpus tunnistati Indrikson enda vägitegude eest EM-il Eesti aasta naissportlaseks. 

Ivar Stukolkin - Olümpiamängude pronksmedal 400 m vabaltujumises

Eestlaste ilmselt kõige vägevam medalivõit pärineb Moskva olümpialt kui toona 19-aastane Ivar Stukolkin võitles endale 400 m vabaltujumises välja pronksmedali. Kuigi 4x200 m vabaltujumises krooniti ta ka olümpiavõitjaks Nõukogude Liidu koondisega, siis individuaalne autasu on sedavõrd märkmisväärsem. Tema sooritus Moskva OM-i finaalis oli nii tugev, et tema seal püstitatud 400 m vabaltujumise Eesti rekord 3.53,95 on nii tugev et püsib tänaseni rahvusrekordina olles sealjuures vanim kehtiv Eesti rekord. Aastatel 1979-1984 krooniti Stukolkin enda vägevate ujumiste eest ka Eesti aasta meesujujaks, kuid olümpiamängude individuaalne medal ületab kõik saavutused. 

PÜSIGE LAINEL!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar